Anu Villmann
parnupostimees.ee 15.04.2014Vändra valla servas aastaid tühjana seisnud ja korduvalt rüüstajate küüsi langenud Kergu saeveski on uuele elule ärganud ning nüüd tegutseb seal puidufirma OÜ Kergu Puit.
Firma müüb viimistletud ja viimistlemata höövelmaterjali, servatud ja servamata voodrilaudu, terrassi- ja põrandalaudu, liiste ning valmistab aknaid ja uksi.
Alustava maaettevõtte toodangut leiab praegu peamiselt Eestist, kuid üht-teist on Soome kaudu Saksamaalegi jõudnud. Kergu meistrite kätetöö on näiteks massiivsed istepingid Pärnu jõe vasakkaldal Jaansoni raja ääres.
Ettevõtte juhi Tauno Kondi jutu järgi algab puidufirma ajalugu 2011. aastast, kui pereringis otsustati taaselustada vana saeveski kompleks. Kond kannab Kergu Puidus hoolt tootmise, tema elukaaslane paberimajanduse eest.
Tasa ja targu
Esmalt vahetati saekaatris välja kõik seadmed, 2013 alustati päevinäinud kuivatihoone renoveerimist ja paigaldati seadmed höövelmaterjali kuivatamiseks.
Esimese uue töövahendi, lintsaeraami soetamisel oli abiks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) starditoetus.
EASi kõrval on aidanud Kred-Ex, mis käendas stardi- ja investeerimislaenu. Muul juhul ei oleks pank krediiti andnud, sest noorel ettevõttel puudus piisav tagatis.
Nüüdseks on saeveskis tänu sellele juba kokku kümmekond tootmismasinat ja -seadet välja vahetatud või juurde hangitud.
Kondi ütlust mööda on puidutööstussektoris tegevuse alustamiseks algkapitali, tootmishoonete ja masinapargi soetamine kulukam kui mõnes muus valdkonnas.
“Peab ekstra pingutama, et leida turul oma koht, ainult heast äriplaanist ei piisa,” ütles Kond. “Meie oleme liigseid riske võtmata ettevõtet väikeste ja kindlate sammudega arenenud. Oleme Kergu külla loonud neli töökohta ja kuna ostsime äsja tootmismahu ja efektiivsuse tõstmiseks ketassaekaatri, on pakkuda teenistust veel kahele inimesele.”
Väga mahukaid tellimusi ja tormilist arengut ei saa väikefirma endale siiski lubada. Väiksus pole aga miinus, pigem tuleb isegi kasuks, kui tarvis ruttu ja paindlikult tegutseda.
“Kui inimene soovib sellise profiiliga voodrilauda või liistu, mida kaubandusvõrgus ei leidu, suudame meie paremini ja kiiremini soovitu valmistada kui mõni suur puidutööstus,” sõnas Kond.
Paljud Kergu Puidu eritööd on seotud muinsuskaitseliste objektidega, tihtilugu aga lihtsalt ajendatud inimeste soovist säilitada või taasluua endisaegsete meistrite kätetööd meenutavat ilmet.
Enamik höövelmaterjaliks vajaminevast toorikust saetakse palgist ise.
Sisevoodri- ja põrandalauad ning liistud teeb Kergu Puit saare-, kase- või tammepuust, saunatarvikud lepast ja haavast ning välisvoodri- või terrassilauad okaspuust.
Jaansoni raja pingid
AS YIT Ehituse rajatud Jaansoni raja vasakkalda massiivsed 167 pinki on valminud kuusest. Et uue kergliiklustee servas võiks istumiseks olla veidi robustse ja rustikaalse moega palkpingid, pani paika raja arhitekt Tanel Tuhal arhitektuuribüroost Luhse ja Tuhal.
“Pinkide toorikute valmistamine jõudis nagu paljud teisedki sedasorti tööd meieni eritellimustööna. Suured saeveskid ei ole huvitatud nii väikese koguse tootmisest, kui see ei vasta nende saekavale, teised väiksemad saeveskid ei ole aga võimelised nii suure ristlõikega materjali saagima,” teadis Kond.
Pingi tooriku ristlõige on 30×30 sentimeetrit, mis tähendab, et pingiks mineva palgi minimaalne diameeter pidi olema vähemalt 43 sentimeetrit. Suurim palk, millest toorik välja saeti, oli üle 80- sentimeetrise läbimõõduga.
Sobivate palkide varumine oli paras katsumus.
“Minu teada ei ole Eestis ühtegi raielanki, kus leiduks nii palju sellise läbimõõduga kuusepuid. Seetõttu on Jaansoni raja pinkide tükikesed üle Eesti Pärnu-, Rapla-, Viljandi-, Harju-, Viru- ja Läänemaa metsades kasvanud kuusepuudest kokku korjatud,” ütles ta.
Pingid paigaldas raja äärde Kergu Puidult toorikud tellinud Rozzo Ehitus OÜ, mille puidumeistrid tegid istmetele lõppviimistluse.
Maaelu hoidja
Olgugi et Kergu Puidu tegevuslugu on veel napivõitu, peab KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Lehar Kütt firma arengupotentsiaali väga heaks.
“Et tegemist on maaettevõttega, väärib omaette tunnustamist. Seesugused firmad suudavad seista hea regionaalse arengu eest, et peatuks inimeste lahkumine suurematesse keskustesse ja külade hääbumine,” leidis Kütt.
Ääremaal tegutsedes tuleb muidugi arvestada, et oskustööjõuga võib kitsaks minna.
Kergu kandi noori tõmbab linnade tulesära, soov maailma näha ja kiiremini paremale elujärjele saada.
Kond möönis, et demograafilist olukorda ja logistikat silmas pidades oleks neil lihtsam ja kasumlikum tegutseda mõne suurema linna läheduses. Praeguse asukoha valikul said aga otsustavaks elukoht ja tühjana seisev saeveski kompleks.
“Olen varem toimetanud peamiselt Pärnus ja Tallinnas, kuid alati tahtnud elada maal – siin on lastel turvalisem kasvada. Kuna kodu lähedal sobivat töökohta ei olnud, haarasin härjal sarvist ja lõin selle koos kaasaga ise,” selgitas ettevõtja.